Vanamuusikaansamblile Hortus Musicus ja tütarlastekoorile Ellerhein kirjutatud teos on tundeline vestlus noorte ja vanade vahel, kus dialoogi ühe osana mängib suurt rolli peegel. Eesti klassikalise filoloogi ja tõlkija Anne Lille poolt teosele kirjutatud ladinakeelne tekst ümbritseb aga 5. sajandist pärineva ladinakeelse käsikirjas ehk Codex Bernensises leiduvat mõistatust peeglist.

Eespere ütleb, et tema kirjutab ikka kõik oma lood tellimuse peale, sahtlisse mitte kunagi – nii on ees konkreetne eesmärk, tähtaeg ja teos hakkab ise end looma. Antud teose ehk “De speculo” kohta ütleb helilooja, et see tuli kui ühe hingamisega paberile.

“Nii ka nüüd telliti minult teos Ellerheina tütarlastekoorile, mis mulle alguses liiga huvitav ei tundunud – kirjutada vaid koorile -, kuid siis selgus, et samal kontserdil on ka Hortus Musicus kohal. Nii ma siis ütlesingi, et paneme need kaks – Ellerhein ja Hortus Musicus – kokku ja nii sündiski “De speculo”,” lisab helilooja.

Anonüümsetest ja dateerimata tekstidest koostatud Codex Bernensis’es on sees osa milles on koos mõistatused. Sealt siis leidis filoloog ühe mõistatuse, mis rääkis peeglist.

“Oleme Anne Lillega teinud koostööd üle paari aastakümne ning see koostöö on olnud äärmiselt viljakas. Anne oli see, kes selle teksti sealt käsikirjast leidis ning tekkis idee, kirjutada see tekst kui järg 2011. aastal kunstnik Jüri Arraku 75. juubeliks loodud teosele “Sententiae veteres” ehk “Iidsed mõtteterad”. Need sobisid ilusti kokku, olgugi, et need iidsed mõtteterad on mul võetud hoopiski Marja Liidia tõlgitud Waldo E. Sweet`i raamatust "Aegumatud ladinakeelsed mõtteterad”,” selgitab Eespere.

Nii tekibki “De speculo” esitamisel laval justkui dialoog, kui tütarlapsed laulavad oma maailmast lähtuvalt ja Hortus Musicuse vanemad mehed – tenor, bariton, bass – aga omast vaatenurgast.

“Minu loodud loo tekstides on Anne paigutanud enda lauseid vaheldumisi Codex Bernensis’est leitud tekstiga, luues nii loogilise ja lauldava jutustuse. Minu arust on väga hästi tekkinud selles teoses justkui dialoog nooruse ja eakuse vahel, naiivsuse ja elukogemuse vahel. Kui tütarlapsed vaatavad peeglisse, näevad seal noorust, elujõudu ja on sellest väga rõõmsad, siis elukogenumad mehed jahutavad nende tundeid ja selgitavad maailma tegelikke reegleid. Tüdrukud õpetavad vanemaid mehi olema rohkem elavad ja mehed jällegi õpetavad tüdrukuid, et alati ei saa usaldada seda, mida peeglist on näha ja et see pilt ajas muutub,” mainib Eespere.

Küsimusele, kuidas Eespere ise oma uusima, kümmekond minutit vältava teosega rahul on, vastab helilooja, et vara veel lõplikult öelda, kuna enne peab seda lugu oma tervikus ja õigete esitajatega kuulma. Seda veel tänaseks pole juhtunud.

“Tegemist on uue teosega, kuid mõlemad esitajad on saanud partituuri kätte ja teevad sellega siis ise nüüd tööd. Millalgi siis kutsutakse mind ka selle protsessi juurde. Ma olen selline helilooja, et ma tahan olla juures ja teha kindlaks, et esitatakse seda teost ikka nii nagu ma seda mõtlesin. Aga jah, alles siis kui olen seda tervikuna kuulnud saan öelda, kas olema rahul,” ütleb helilooja.

Samas möönab Eespere, et kuna lugu sündis üsna hõlpsalt, nagu ka varem sai mainitud tuli temast välja kui ühe hingamise või ühe sõõmuga, siis on ta hetkel oma tööga rahul.

“Ka geeniustel on lugusid, mis ei tulnud kõige paremini välja, on ka neil mõned lood, mis ei ole tuntud ega saagi selleks. Mis siis veel minust rääkida ... On minulgi selliseid teoseid, mis said käsitööoskuste pealt lõpuni kirjutatud, kuid ei olnud minule sellest rõõmu ega ka kuulajale. Loodan, et “De speculo” ei kuulu nende hulka. Samas usun, et suure osa sellest hõlpsusest tuli Anne Lille tekstist, mis mind juhtis ja juhatas,” lisab Eespere.

“De speculo” tuleb esiettekandele 9. mail Tallinna Lauluväljaku klaassaalis toimuval kontserdil nimega “Lind, kes oli puuris, lendas ära” ning lisaks teiste heliloojate teostele tuleb kontserdil esitamisele ka Eespere poolt 8 aastat varem tenorile, kahele baritonile ja vanamuusikaansamblile kirjutatud teos “Sententiae veteres”.

Tänavune Eesti Muusika Päevade teema on “Läbi laulude metsa” (“Through the Forest of Songs”), mis pühendub eriliselt koorilaulule. Festivali kunstilised juhid Märt-Matis Lill ning Timo Steiner on seadnud eesmärgiks siduda nüüdismuusikat erinevate loominguliste valdkondadega etenduskunstidest, kirjandusest, arhitektuurist kuni videokunstini.

Festival Eesti Muusika Päevad toob kuulajateni uut muusikat mitte ainult Eestist, vaid üle kogu maailma.

Lisainformatsioon ja piletid: www.worldmusicdays2019.ee