Kui Priit (52) ja Peeter (47) tahtsid ägedat ööklubi, lõid nad Club Hollywoodi, ja kui soovisid näha Eestis suurepäraseid välismaa artiste, siis käivitasid kontserdiagentuuri BDG Music. Seejärel tekkis neil mõte, et kinosaale võiks olla rohkem ja ostlemiskeskkond vaheldusrikkam – püsti löödi Solarise keskus, kus asuvast Delice’i toidupoest pidi Peeter kindlasti saama osta Ben & Jerry’si jäätist.

Aastatega on nad samm-sammult liikunud rohelise mõtteviisi poole, mis hiljuti kulmineerus mahepöördega Solarise katusekohvikus Komeet. Seal hakati pakkuma kodumaisest, eelistatavalt kohalike väiketootjate toorainest valmistatud toitu.

TERVISEKS! Priit ja Peeter Rebane võõrustasid Kroonikat kohviku Komeet avaral terrassil, kust avaneb imeline vaade Tallinna vanalinnale.
Karli Saul

Vennad Rebased on näinud äride ülesehitamisega kurja vaeva. Nüüd saavad nad aga tasuks loodu vilju nautida ning investeerida oma hobidesse ja eluviisi. Peeter on pühendunud filmikunstile – peagi jõuab kinodesse tema mängufilm "Tulilind". Priit aitab elukaaslasel doktor Maibrit Loognal vedada veebipoodi Ambrosia, kus on müügil kvaliteetsed toidulisandid ja kosmeetika. Nii Priidu kui ka Peetri eesmärk on levitada terviseteadmisi, et aidata parandada inimeste elukvaliteeti.

"Ma ei ole kümme aastat Eesti tervishoiusüsteemi koormanud. Ma pole haige olnud tänu sellele, et olen tarbinud puhast toitu, teinud joogat ja vältinud suurt stressi," sõnab Peeter.

Kohtume Komeedi terrassil, kuhu on rajatud ürdipeenrad. Vennad teevad kohvikus tihti kvaliteedikontrolli, et toit maitseks iga päev sama hästi ja matcha-smuuti oleks täpselt selline, nagu Priit seda kodus valmistab.

Peeter ja Priit on olnud äriajamises nõudlikud nii iseenda kui ka oma töötajate vastu. Nad usuvad, et pakkudes kliendile seda, mida isegi tarbivad, on hea tulemus tagatud.

Peeter, sa tegid läinud aasta novembris Äripäevas avalduse, et viid ärid Eestist ära ja oled eemal nii kaua, kuni siinne ühiskond ja poliitikud muutuvad taas inimsõbralikumaks. Jaanuaris pakkisid aga oma elu Londonis kokku ja tulid kodumaale tagasi. Mis on muutunud?

Peeter: See, mis praegu Eesti poliitikas toimub, ei kannata enam mingit kriitikat. Näiteks täna tuli uudis, et rahandusministeerium tahab ära võtta Eesti Naisteühenduse Ümarlaua rahastamise. Samas püüti aasta tagasi naisepeksjat ministriks upitada. Selline jama tuleb ära lõpetada kõige kiiremas korras. Mul on Eestisse jäänud kolm äri, ülejäänud jõudsin likvideerida. Aga ühel hetkel sain aru, et mõned poliitikud ootavadki, et minusugused eestlased, kes nende malli järgi elada ei taha, siit pigem ära koliksid. Ja siis taipasin, et see oleks suur viga – vastupidi, tuleb oma asja hingega edasi ajada, inimlikke väärtusi edasi kanda ja seista selle eest, et säärased "poliitikud" ei saaks meie riiki tulevikus juhtida.

EESTIS TAGASI Kuigi Peeter ähvardas möödunud aasta novembris reaktsioonina EKRE poliitikale oma ärid Eestist ära viia ja ka ise võõrsile kolida, on ta nüüd kodumaal tagasi.
Karli Saul

Sind on tihti peetud tuliselt kriitiliseks EKRE suhtes. Kas nüüd oled olukorraga leppinud ja pigem keskendud oma teemadele, sest ei jõua enam tuuleveskitega võidelda?

Peeter: Ei, ma kindlasti ei lepi mitte kunagi olukorraga, kus meie riiki juhivad ebatolerantsust ja vaenu õhutavad ministrid. Aga neile liigse tähelepanu pööramine oleks tõesti viga, sest lõpuks on see meie kõigi ühine riik. Kurjale ei saa vastu kurjaga, ainult heaga. EKRE valijate hulgas on palju asjalikke inimesi. Usun südamest, et aina enam neist saab sellest aru ja kaalub hoolega, kelle poolt järgmistel valimistel oma hääle annab.

Kas Eesti ettevõtluskeskkonnaga olete rahul?

Peeter: Jah… minevikus on olnud väga toetav keskkond. Tunnen sügavat muret selle retoorika pärast, et siia ei tohi keegi õppima ja töötama tulla välismaalt. Meil on vaja nii väga inimesi, kes teeksid töid, mida ise ei taha teha. Või inimesi, kellel on kompetents, mida Eesti inimestel veel ei ole. Selliste inimeste siiatuleku piiramine on väga lühinägelik ja üks suuremaid vigu, mida teha pikaajalises majanduslikus mõttes. Võõrtööjõud ei ole mitte oht, vaid oluline mootor, mis viib Eesti majandust edasi, sest tänu võõrtöölistele saavad paljud kõrgemalt kvalifitseeritud eestimaalased ka tööd.

"See, mis praegu Eesti poliitikas toimub, ei kannata enam mingit kriitikat." Peeter

Priit: Kindlasti tuleks ellu viia ka haldusreform ning vähendada suurt ametnike arvu ja koolitada neid ümber tootva majanduse jaoks. Peaks mõtlema ka sellele, et tööealisi inimesi jääb aina vähemaks. Õnneks oleme aga endiselt tubli e-riik ja võrreldes paljude teiste maadega on meil palju vähem bürokraatiat.

Kuidas sai teie arvates valitsus hakkama koroonakriisi haldamisega?

Peeter: Arvan, et hästi. Osa ministreid tegi asjalikke kaalutletud otsuseid, kuulas teadlasi ega läinud hüsteeriaga kaasa. Tõsi, mõne piiranguga mindi liiga jaburaks. Näiteks sellega, et lauavahe pidi olema kaks meetrit ja eri seltskonnad ei tohtinud koos ühe laua taga istuda. Aga kui need samad seltskonnad saabusid sama autoga, sõitsid ühe liftiga kohvikusse ning enne teretasid ja kallistasid omavahel, siis milles on sellise reegli point?

Priit: Teist massilist sulgemist enamik ärisid üle ei elaks, siis tuleks karm pankrotilaine. Loodame, et läheb rahulikult. Eesti inimesed suhtlevad ju tavaliselt viiemeetrise distantsi pealt, nüüd öeldi, et võiks ainult kaks meetrit vahet hoida. Meil on õnneks teine kultuur, mitte nagu itaallastel, kus on põsemusid ja põlvkondade kaupa ühe katuse all elamine.

Aga on ju ka n-ö covidioodid, kes tahtlikult reegleid eiravad ja viirust levitavad…

Peeter: Sellised tuleb vastutusele võtta ja neile karmid karistused määrata, et inimesed saaks aru, et see pole okei. Õnneks suurem osa elanikkonnast saab aru, et haigena tööle või meelelahutuskohta ei minda ja peetakse kinni hügieenireeglitest.

VANEM VEND Priit Rebane.
Karli Saul

Kuidas ja kui palju kriis teid mõjutas?

Priit: Siiani mõjutab. Alexela kontserdimaja on ju endiselt suletud ja näis, kas saame selle sügisel avada. Kõik oleneb piirangute leevendumisest. Praegu tundub, et poole saaliga ehk 900 inimesega saalis oleks mõistlik juba avada.

Peeter: Komeet, nagu ka teised söögikohad, oli üle kahe kuu suletud ja tegelikult tänu sellele ajale tulimegi mõttele, et midagi tuleks siin muuta. See ei olnud enam see koht, mille kümme aastat tagasi lõime. Olime kohvikuga sideme kaotanud, sest meie endi väärtushinnangud on muutunud. Ja kuna tervislikkus oli suure luubi all, siis tahtsime, et ka siin pakutav toit oleks üdini puhas ja tervislik. Kuni selleni välja, et milleks pakkuda kuid kusagil pudelis seisnud Itaalia vett, kui saame pakkuda kodumaist Värskat.

Kas olete nüüdseks leidnud mahekanakasvataja, keda otsisite lausa Facebooki teel?

Peeter: Kusjuures oleme küll. Üks farm lubas hakata meile mahebroilereid kasvatama ja võttiski tibud. Egas kuniks pole nõudlust, pole ka pakkumist, nüüd saime vast lõpuks ka selle mure lahendatud.

"Vead on õppetunnid."Priit

Kuidas te äri ajades üksteist täiendate?

Peeter: Sujuvalt.

Priit: Varem olid rollid selgemalt jaotunud, aga inimestena muutume ja areneme edasi. Peeter tegi algul rohkem turunduslikke asju, mina juriidilisi ja majandusasju – nüüd on see ühtlustunud. Tõsi, Peetrile on alati meeldinud avalikkuses rohkem sõna võtta kui mulle. (Muheleb.)

Kuidas te rahasse suhtute?

Peeter: Suhtun rahasse kui vahendisse, et midagi lahedat teha. Ma ei raiska raha asjade kokku kuhjamisele, vaid kulutan seda unistuste teostamiseks, millest on rõõmu ka teistel.

Priit: Oleme aja jooksul jõudnud sinna, et kui tuleb rahaenergia, siis suuname seda oma tõekspidamise järgi. Nüüd tahame teha neid asju, mis pakuks rõõmu ja rahuldust iseendale ja ka teistele. Teeme seda kohvikuasja ka seepärast, et meile mahetoit maitseb ja pooldame tervislikke eluviise. Loodame, et ka teistele meeldib ja nad on seeläbi tervemad.

Peeter: Just, teeme asju iseenda ja teiste parimaks hüvanguks. Kui teed ettevõtet ainult teiste parimaks hüvanguks, siis muutud ise kannatavaks altruistiks, ja sel pole mõtet. Samas ka see ei tee õnnelikuks, kui ainult iseendale teed, sest siis oleks see maniakaalne raha kokku kuhjamine. Niisiis tuleb leida balanss, et oled ise õnnelik ja ka teised tunnevad su tegevusest rõõmu, mitte ei saa seeläbi kahju. See puudutab ka laiemalt meid ümbritsevat maailma, loomi ja loodust. Näiteks seesama salvrätik on taaskasutatav ning meil pole enam ühtegi plastkõrt ega ühekordset nõu – kõik need pisiasjad moodustavad kokku suure ja olulise terviku.

ÜRDIAIAS Komeedi terrassil võib võtta istet ka ürdiaias, kuhu kohviku juht Marelle Lehter on istutanud kõikvõimalikke maitsetaimi punest piparmündini. Neid võivad kliendid soovi korral korjata oma toidule lisamiseks.
Karli Saul

Mahekohviku pidamine on kulukam kui tavalise kohviku pidamine.

Priit: Hindu me praegu ei tõstnud. Tooraine kulu kasvu püüame alla neelata ja vaatame, kuidas hakkama saame. Loodame, et tänu ümbersünnile tuleb rohkem kliente ja käivet.

Peeter: See on jälle maailmavaateline küsimus, kas valida Exceli tabel ja rahakasum või heaolu. Kui teed kliendile midagi, mida iseendale teeksid, siis klient hindab seda. Selle tulemusel on meil rohkem kliente, kes siin tihedamini söömas käivad.

Priit: Meie motoks on alati olnud, et teeme asju nii, nagu meile meeldib ja õigeks peame. Ja kui mulle meeldib siin süüa ja see maitseb mulle, siis küllap leidub ka teisi soovijaid. Kui ma ei taha siin süüa, miks peaks siis teised tahtma? Loogiline ju. Olen viis kuni seitse aastat ise nii söönud, ise kasvatan juurvilja ka maal, see ongi minu maailm.

"Suhtun rahasse kui vahendisse, et midagi lahedat teha." Peeter

Peeter: Oleme saanud palju positiivset tagasisidet, et me selle ette võtsime. Meie sisetunne oli õige ja ka teised hindavad seda. Paar päeva tagasi oli Komeet nii populaarne, et järjekord oli juba ukse taga. Loodame, et nii ka jääb.

Mis on suurimad vead, mida olete aegade jooksul teinud?

Priit: Vead on õppetunnid. Selliseid pole, kes üldse ei eksi.

Peeter: Mina soovitaksin alati usaldada oma sisetunnet, mitte seda, mida keegi ütleb. Tee seda, mida tahad ja mis südames tundub õige. Kui Solarist avasin, siis öeldi, et kas olen hull, et finantskriisi ajal 12 uut söögikohta avan. Nüüd oldi skeptilised, et nii suur kohvik viiakse üle vaid mahetoidule. Arvati ka seda, et olen ebamõistlik, et teen filmi teisiti kui Eestis tavapärane. Aga kõik ideed on lõpuks toiminud. Tuleb mõelda ja tunda, kuidas ise tahad oma ideid ellu viia. Kui järgid ainult teiste reegleid, siis kaugele ei jõua.

Priit: Äris on reegel, et teiste kopeerimisega väga edukas ei saa olla. Kui teed sama, mida teisedki teevad, siis tuleb välja midagi sellist, mis silma ei torkagi. Seepärast oleme meie püüdnud teha alati midagi erakordset. Ja ainult raha pärast ei tasu küll ettevõtjaks hakata, sest see nõuab kõvasti tööd ja investeeringuid. Selleks et asjad õnnestuks, peab ettevõtjal olema kirg ja usk sellesse, mida ta teeb.

Peeter: Mulle ei meeldi tegelikult sõna "ärimees", sest sellel on juures vana maailma maik, siis pidi äri olema kasumlik. Ettevõtjatele on peamine oma idee elluviimine. Ja siin ongi valik, kas eesmärk on midagi väga hästi teha või vahendeid valimata palju raha teenida ja rikastuda. Mõlemad on saavutatavad, küsimus on, kumb sind õnnelikuks teeb.

KIRG PARANDADA TERVIST Priit veab koos elukaaslase Maibrit Loognaga veebipoodi Ambrosia. Ambrosia tähendab kreeka keeles jumalate toitu, mis tervendab ja annab surematuse. Paar vahendab Eestisse kvaliteetseid toidulisandeid ja looduskosmeetikat. Ühiselt on plaan avada ka erakliinik.
Ardo Kaljuvee

Te olete juba veerand sajandit väga edukalt äri teinud, aga milline on teie esimene mälestus rahast?

Priit: Mul oli hoiupõrsas, kuhu panin kopikaid sisse. Mida nende eest ostsin, ei mäleta.

Peeter: Mina mäletan, et kogusin raha mopeedi ostmiseks. Isal oli poliitika, et vanemad toetavad meie suuremaid unistusi, aga ise peab ka midagi tegema selleks, et raha kokku saaks.

Priit: Jah, kuigi saime ka taskuraha, tuli alati midagi ise teha. Meie isal on Hiiumaal Lemmena mesindustalu ja üheks tööks oli kraapida tarudelt kokku taruvaik, mille võisime siis ise kokkuostu viia. Oleme Peetriga mõlemad seda tööd teinud.

"Raha eest tahaksin saada palju kauneid kogemusi." Priit

Kui palju raha on üldse teie jaoks suur raha?

Priit: Iga inimese jaoks on "suur raha" erinev mõiste.

Peeter: Kui käivitasime Solarise projekti, siis selle ülesehituseks kulus 76 miljonit ja mingil hetkel oli nii, et üks ülekanne ühest pangast teise oli 3 miljonit eurot.

Priit: Jah, miljonid on kindlasti suur raha, samas on ka 1000 eurot suur raha.

Peeter: Mul on kaks paari kingi ja just märkasin, et pärast nelja aastat peaks nüüd uued kingad ostma, kuna ühel paaril on tald läbi.

Kas ütluses "Ma ei ole nii rikas, et osta odavaid asju" on teie jaoks tõetera sees?

Peeter: Jah, raudselt! Mõni Hiina asi, mis esiti odav tundub, läheb katki paari kuuga. Samas samalaadne kallim Euroopa toode kestab kaua. Pluss ostes odavat Hiina kaupa, toetad sa keskkonna saastamist ja töötajate ebaausat kohtlemist.

Priit: Jah, olen samal arvamusel. Tegelikult ei ole probleem asja odavus, vaid enamasti sellega kaasnev vilets kvaliteet. Oleks parem, kui me kõik tarbiksime vähem ja ostetud asjad kestaksid kaua. Võidaksime rahas ja keskkonda saastaks ka vähem.

Millele te ei suuda raha välja andmata jätta?

Peeter: Puhtale toidule ja reisimisele – mõlemad tõstavad tuntavalt elukvaliteeti.

Priit: Paljusid kõige paremaid asju raha eest ei saa. Ilusat päikeselist suveilma, kalli inimese head sõna, oma käega korjatud metsmaasikaid ja palju muid asju. Ma arvan, et raha eest tahaksin saada palju kauneid kogemusi, sest need jäävad meiega. Asjad on lihtsalt mingiks ajaks meile kasutada antud.

EDUKAD VENNAD Peeter ja Priit Rebane on edukalt äri ajanud üle kahekümne aasta. Viimased kümme aastat on nad liikunud samm-sammult selle poole, et jätta endast maha ka roheline jalajälg.
Karli Saul

Kuhu veel oma raha investeerinud olete?

Peeter: Ikka oma projektidesse, millesse kõige enam usun. Praegu siis mängufilmi tegemisse. Või siis näiteks investeerisime oma heade sõprade kvaliteetsesse ökokosmeetikafirmasse Dr. Jackson's, mille tooteid ka Eestisse toome.

Priit: Jah, neid müüb muu hulgas meie firma Ambrosia, mida elukaaslase Maibritiga kahasse vean ja mis on peamiselt keskendunud kvaliteetsete toidulisandite müümisele. Ma aitan praegu Maibritil luua erakliinikut, mille avame sügisel. Ta tegeleb personaalmeditsiiniga ja keskendub sellele, milline on toitumise, mikrobioomi ja elustiili tähtsus haiguste ennetamises ja ravis.

Kui palju on teil taskus sularaha?

Peeter: Paarkümmend eurot. Kasutan sularaha väga harva. Kuna kõik minu sissetulekud on juba aastakümneid ametlikud, siis pole, mida varjata.

Priit: Mul on mõnisada eurot sularahas enamasti ikka olemas. Vahel on seda puhtpraktiliselt tarvis ja mulle ei meeldi mõte, et keegi, näiteks pank, teab minu kohta absoluutselt kõike: näiteks mida ma hommikul sõin ja kas mulle meeldib poest banaane või kartuleid osta.

Kas olete teineteisele kunagi raha laenanud?

Peeter: Ausalt, ei mäleta.

Priit: Mulle ei tule ka meelde. Ehk kunagi ammu äritegevuse alguses, kuigi enamjaolt oleme ju koos vankrit vedanud.

Mahetoit on kasvatatud kemikaalide ja taimekaitsemürkideta.

Ostes kohalikku, säästad keskkonda, sest vett ei veeta veoautodega Hollandist ega liha lennukiga Uus-Meremaalt.

Mahetoidus on oluliste toitainete sisaldus suurem ja toksiine vähem, nii hoiame oma tervist ja immuunsust.

Mahetoidul on puhas ja ehe maitse.

Looduslikus keskkonnas kasvanud loomad on õnnelikumad ja neil on vähem stressi.

Mahetoitu tarbides toetad väiketalunikke.

1995. aastal avasid ööklubi Club Hollywood.

1997. aastal asutasid BDG kontserdiagentuuri, mis on Eestisse toonud nii Madonna kui ka Robbie Williamsi ja veel üle 500 kontserdi.

2009. aastal said valmis Solarise keskus ja Alexela kontserdimaja.

2013. aastal pärjati Priit ja Peeter Eesti aasta ettevõtjate tiitliga.

2020. aastal on neil kahepeale Alexela kontserdimaja, kohvik Komeet, Lätis kontserdiagentuur BDG ja filmiproduktsioonifirma Factory. Priit peab koos oma elukaaslase Maibritiga Ambrosia veebipoodi, mis müüb puhtaid ja hea kvaliteediga toidulisandeid ning kosmeetikat.

Kui midagi teed, siis tee seda:

1. selge arusaamisega, mis on sinu eesmärk

2. täie hinge ja kirega

3. täpselt sel viisil, nagu sa ise südamest tunned

4. igati ausalt ja eetiliselt

5. iseenda ja teiste parimaks hüvanguks