"Kui lapsed olid juba natuke suuremad, hakkasid lauluõpetajad muusikaakadeemiast ikka rääkima, et kuule, Moonika, tule magistrantuuri," meenutab ta.

Ta lõpetas ajal, mil sai 44-aastaseks. "Tagantjärele sain muidugi aru, et ooperiringkondades saadeti mind selle magistridiplomiga pidulikult pensionile," arutleb ta.

"Midagi ei ole teha, see maailm on selles mõttes halastamatu, et kui sa tahad päriselt ka tippu jõuda ja tipus midagi teha, siis sa ehitadki seda karjääri suhteliselt katkematult algusest peale."

Artikkel on refereeritud Õhtulehest.