Lihtsuse mõttes nimetame sel nädalal Eestit külastanud monarhi Belgia kuningaks, ehkki tema tegelik tiitel on "belglaste kuningas". Ajalooliselt soovisid belglased sellega rõhutada, et kuningas valitseb Belgia rahva, mitte riigi territooriumi üle. Igatahes päris nüüdne kuningas Philippe selle tiitli 2013. aasta suvel, kui troonist loobus tema isa, kuningas Albert II (nüüd 84).

TEISIPÄEVAL KADRIORUS President Kersti Kaljulaidil oli ilmselgelt hea meel Belgia kuningat Kadriorus tervitada.
Madis Veltman

Ühepäevase Eesti-visiidi käigus kohtus kuningas Philippe (58) Kadriorus president Kersti Kaljulaidiga ja käis Ülemistel e-Eesti esitluskeskust vaatamas. Seejärel sõitis kuningas Tapale, et suruda kätt seal teenivatel Belgia kaitseväelastel.

Belgia kuningas kohtus Tapal teenivate sõduritega
Foto: Ardi Hallismaa, Kaitseväe peastaabi teavitusosakond

Eelmine kuningas loobus troonist

Belgia riigipea on Eestis visiidil käinud varemgi, kuid tookord oli tegu veel kuningas Albertiga. Kaks päeva kestnud visiidil 2008. aasta juunis oli kaasas ka kuninganna Paola, praeguse kuninga itaallannast ema. Eesti poolt võõrustasid kõrgeid külalisi president Toomas Hendrik Ilves ja tema toonane abikaasa Evelin Ilves.

BELGIA KUNINGAPAARI VISIIT EESTISSE
Foto: Arno Mikkor

Kuningas Albert loobus troonist üsna ootamatult, teatades sellest kõigest paar nädalat ette. "Ma mõistan, et minu vanus ja tervis ei luba mul enam täita oma kohustusi nii, nagu sooviksin," selgitas kuningas. "Pärast 20 aastat valitsemist usun, et nüüd on õige hetk anda tõrvik üle järgmisele põlvkonnale." Kui täpne olla, jäi Albertil kahekümnest valitsusaastast paar nädalat puudu.

79aastaselt pensionile minna tundub igati mõistlik ja mõistetav. Ometi seostasid paljud vaatlejad kuningas Alberti ootamatut erruminekut skandaaliga, mis pole vaibunud tänini. Ka Kroonika lehekülgedel oleme selle valuliku loo pöördepunkte aastate vältel kajastanud.

DNA-testi pole seni tehtud

Nimelt hakkasid Belgias juba eelmise sajandi lõpul levima kuuldused, et kunstnik Delphine Boël (nüüd 51) on kuningas Alberti abieluväline tütar. Algul keeldusid nii Delphine kui ka tema ema, paruness Sybille de Selys Longchamps kogu lugu kommenteerimast, kuid aastal 2005 teatas Delphine ühes telesaates, et jah, ta peab ennast tõepoolest kuninga tütreks.

Just 2013. aasta suve hakul otsustas Delphine kutsuda kuningas Alberti kohtusse ja lasta DNA-analüüsi abil tõestada, et Albert on tema bioloogiline isa. Paar nädalat hiljem teataski eakas kuningas n-ö tõrviku üleandmisest.

Kohtuveskid jahvatavad aeglaselt ka Belgias – vahepeal on möödunud ligi kuus aastat, kuid tõele pole kuigivõrd lähemale jõutud. Mullu novembris otsustas Brüsseli kohus, et ekskuningas peab kolme kuu jooksul andma DNA-testi jaoks süljeproovi. Tänavu veebruaris aga saabus teade, et kuningas Albert ikkagi ei taha testi teha ega nõustu proovi andma.

Ometi seostasid paljud vaatlejad kuningas Alberti ootamatut erruminekut skandaaliga, mis pole vaibunud tänini.

Selle peale kohises Belgia ajakirjandus pahaselt – kohtu otsused peaksid ju kehtima kõigile, kaasa arvatud endisele kuningale. Kõlasid koguni väited, et omal ajal nii armastatud kuningas on nüüdseks belglaste poolehoiu kaotanud. Ekskunin­gale ei heideta ette mitte kõrvalsuhet ega väljaspool abielu sündinud tütart, vaid just asjaolu, et Albert ei taha oma last tunnistada ja puikleb igal mõeldaval moel. Saaga jätkub...

Ühest skandaalist teise

Segadusi ja pahameelt on Belgias tekitanud ka nüüdse kuninga noorem vend, 55aastane prints Laurent. Varem peamiselt looma- ja keskkonnakaitsega tegelenud prints tundub viimasel ajal kõndivat ühest skandaalist teise. Mõni aasta tagasi hädaldas ta meedias, et kuningapere ei ole teda kunagi piisavalt toetanud. Laurent läks koguni nii kaugele, et võrdles kuningliku perekonna piiranguid kunagise Ida-Saksamaa riikliku julgeolekuteenistuse Stasiga.

Mullu märtsis toetas Belgia parlament peaministri ettepanekut vähendada prints Laurenti 307 000 euro suurust aastaeelarvet 15 protsendi ehk 46 000 euro võrra. Põhjus oli selles, et prints oli käinud ilma valitsuse loata Hiina saatkonna vastuvõtul, kuigi teda oli juba mitu korda hoiatatud, et kõik sellised sammud tuleb välisministeeriumiga kooskõlastada. Nördi­nud Laurent nimetas oma sissetuleku kärpimist inimõiguste rikkumiseks.

Nördinud Laurent nimetas oma sissetuleku kärpimist inimõiguste rikkumiseks.

Paraku ei olnud tegu printsi esimese eksisammuga. Varem on ta tekitanud Belgia valitsusele peavalu, sõbrustades Liibüa omaaegse vastuolulise juhi Muammar Gaddafiga ja külastades ilma loata Kongo Demokraatlikku Vabariiki (mis on endine Belgia asumaa). Ka liiklustrahve ja rahaga seotud sekeldusi on prints Laurenti arvele omajagu kogunenud.

Abikaasat otsis kaua

Laurenti vanema venna kuningas Philippe’i maine on seevastu laitmatu. Inglismaa ja Ameerika parimates ülikoolides politoloogiat õppinud mehest sai Belgia troonipärija aastal 1993 ja kuningas kakskümmend aastat hiljem.

Sobivat abikaasat otsis Philippe nii kaua, et Belgia ajakirjanduses kõlas juba üsna murelikke hääli. Troonipärijal oli lähenemas 40. sünnipäev, kui kuningakoda lõpuks teatas, et prints on kihlunud endast 13 aastat noorema logopeedi ja psühholoogi Mathilde d’Udekem d’Acoziga. Naise isa kuulus Belgia aadli hulka, ta ema on aga Poola krahvinna.

Philippe ja Mathilde abiellusid 1999. aasta detsembris ja neil on neli last: nüüdne troonipärija printsess Elisabeth (17), prints Gabriel (15), prints Emmanuel (13) ja printsess Eléonore (10). Belgia kuningapere elab Laekeni lossis Brüsseli
äärelinnas.