"Ma väga loodan surra enne oma lapsi, ma kirglikult loodan seda," sõnab Vaarik. "See on mu maksimumprogramm. Ma ei tea, mis saab, kui peaks vastupidi juhtuma. Aga muidugi, minu eas on surm kaotanud oma eksootika, see on muutunud juba elu igapäevaseks osaks ning seda suuremat rõõmu tunnen ma igast päevast, mis mulle on veel antud."

Loe lähemalt Õhtulehest!