Nilov nõudis oma kirjas valitsuselt ja peaminister Rataselt isiklikult konkreetseid vastuseid ("ümmargusest jutust poleks kasu meile kellelegi!") mitmele küsimusele.

Nende seas olid: Kui palju inimesi olete planeerinud järgnevatel kuudel ja aastatel sellel maanteel surema?  Kelle surm sel maanteel võiks olla see, kus te hakkaksite tõsiselt tegutsema?  Kui palju on inimelu väärtus meie riigis? Kas teate, et paljudel lastel ei ole oma voodit, WC-d, õppimiskohta, sooja vett ning kooliekskursioonidest ei saa kunagi osa võtta?

Loe refereeritud artiklit pikemalt värskest Eesti Ekspressist!