"Isamaaliste laulude ajal oli nii mõnegi silmanurgas märgata pisarat, ja mis seal salata, ka enda silma võttis läikima. Hoolimata sellest, et neid laule on ju uhketel üritustel varemgi sadu kordi lauldud. Aga mitte kordagi mitte meie kalli isamaa juubelil! Eks sellest ka fluidum ja eriline õhkkond, mis iga kord ei pruugi tekkida. Ent seekord tekkis ja veel oh kui võimsalt!," kirjeldas meeleolukat õhtut Ivo Linna.

Loe refereeritud artiklit pikemalt värskest Õhtulehest!