"Silvi oli minu vanemate pulmapeo külaline ja oli kokkulepe, et ta laulab ka peo avavalsi," meenutan noor lauljatar Maria Listra, kes on üks neist, kes Vraidi auks kolmapäeval üles astub. "Aga Adavere tuulikus, kus pidu toimus, läks elekter ära nii, et mu vanemate avavalss oli "Vana pildiraam" Silvi esituses - täitsa ilma saateta!" Tema esimene mälestus Silvist oli aga Eurovisioni lauluvõistlus: "Nagu merelaine" on siiamaani minu arust üks tõeline tõeline meistriteos, just tänu Silvi esitusele."

Erich Krieger mäletab Silvit kui Eesti Edith Piafi. "Silvi on meie Eestimaa lauljannade maa, sool, veri ja mägi kõik kokku. Mulle avanes tema tõeline loomus alles prantsuse laulude esitamise käigus. Uskumatu! Ma nimetaksin Lauri Leesit ja Silvit prantsuse keele maaletoojateks. Silvi on meie Eesti ja põhjamaade täht ning see ürgne jõud, mis temast avanes, kuidas ta lõi õitsele... Silvi ei omanud sellist esimese printsessi välimust, aga oma lauludega laulis ta end Eestimaa kaunimaks lauljannaks. Just läbi oma prantsuse šansoonide. Ja see, mis seal 90ndate alguses käima läks, jäi saatma teda elu lõpuni. Need olid tema põhilaulud ning neid tuli veel ja veel. FIXi aeg ja muidugi laul "Mõnus ja soe", mille kinkis talle Aarne Saluveer. Silvil oli see meeletu jõud ja eluenergia - ta oli NAINE," sõnas Krieger.

LOE LISAKS: Täna oleks Silvi Vrait saanud 63-aastaseks, ülehomme tulekul suur mälestuskontsert