Nimi:
Sissi Nylia Benita

Sünniaeg:
25.03.1999

Päritolu:
Eesti

Kõige jubedam laul, mis praegu populaarne:
See on väga raske küsimus, mul peast ei tulegi ühtegi sellist lugu. Kui hakkasin hetkel top lugusid kuulama, siis laul, mis väga mulle ei istunud, oli Luis Fonsi ja Demi Lovato "Echame La Culpa".

Eesti muusikamaastikul ei meeldi mulle eriti Desiree "On my mind"

Lemmiklugu, mida kindlasti staarisaates laulda tahaksin:
See on üks mu kümnetest lemmikutest aga kindlasti tahan laulda "Uptown Funk"i kui olukord seda lubab.

Sinu guilty pleasure lugu, mida salaja armastad, aga seni avalikult pole tahtnud tunnistada:
Ma pole mitte kunagi häbenenud laule, mis mulle meeldivad. Aga lugu, mis mulle väga meeldib, mille üle mu sõbrad mind naljaga kiusavad, on Desiigneri "Panda"

Laul, mida alati kaasa laulan:
See nimekiri on üüratult pikk. Aga esimene lugu, mis pähe tuleb on Imagine Dragonsi "Thunder"

Laul, mis tuju kohe rõõmsaks teeb:
"Come alive" filmist "The Greatest Showman"

Artist, keda austan enim:
Beyonce

Asi, mida keegi ei tea:
Mul on vihik, kus on nüüdseks üle 50 täispika luuletuse.

Pööraseim seiklus:
2017 aasta suvel oli mul päris mitu õhtut, kus käisime sõpradega uudistamas mahajäetud kohti ja metsa. Üks meeldejäävamaid kogemusi oli see, kui mu sõbrad otsustasid hilja õhtul, et hea idee oleks minna metsa keskele mahajäetud raketibaasi otsima. Igatahes, minul lõid automaatselt kohe häirekellad muidugi peas tööle, aga olin endale lubanud, et saan oma hirmudest üle. (Mul oli suur metsahirm olnud aastaid, see oli ka põhjus, miks nii palju käisin metsas sel suvel).

Nii me siis läksime. Me suutsime ära eksida kottpimedas metsas, aga õnneks oli mul telefon kaasas. GPS ütles, et olime ikka väga vales suunas tükk aega liikunud. Läksime siis tagasi tulnud teed ja pärast pooletunnist seiklemist leidsime õige koha üles. See koht oli väga äge, selline küngas, mille sees oli hiiglaslik tunnel. Tegime seal lõkke ja puhkasime jalgu. Tagasi otsustasime minna pikemat teed pidi. Tund aega kõndisime seal metsas, kuni lõpuks jõudsime tuttava mahajäetud loomatapamaja juurde, mis on umbes 1km kaugusel mu kodust. Sealt tagasi koju jõuda oli lihtne. Umbes kella kolmest öösel sain voodisse pikali. Alles siis sain aru kui pika maa me tegelikult läbinud olime, sest jalad surisesid korralikult.

Minu stiil:
See, mis hea välja näeb, seda kannan. Mul polegi kindlat stiili enda arust.

Foto:
Mingi tüdruk kusagil kauguses, kes sööb kogu aeg. Pildil olen mina, oma kodu tagaaias, kunagi väga ammu, kui suvi oli veel soe aastaaeg.

Sissi Nylia Benita
Erakogu