Mädanema hakkas see teema peast. See oli ammu enne last, aga lõplikult lõppes ta lapse sünniga, kes meid ka kindlasti veel koos hoidis. Samas oli üheks koos hoidvaks teguriks ka muusika. Kuid jah, laps oli üks põhjus, miks me koos olime, sest igal lapsel peaks ju olema nii ema kui isa. Aga aja möödudes hakkad mõistma, et saab ka teisiti.

Ma arvan, et mul on endal veel üsna suuri vajakajäämisi, aga mida ma kindlasti tunnistan, on see, et lahkuminek tegi mind nii-öelda täiskasvanuks. Ju see pidi nii olema ja see on mulle hästi mõjunud. Ma ei uskunud seda. See lõi vaimu paika, kui nii võib öelda.

Meie lahkuminek oli ühine otsus. Eks muidugi on selline asi ebameeldiv, aga õnneks oleme mõlemad väga mõistlikud inimesed, mistõttu pole meil kunagi tülisid olnud. Meil polnud tüli ka lahku minnes. See oli rahumeelne otsus. Meie vahele jäävad tütar ja muusika.

Loe täispikka artiklit värskest Kroonikast!